6

De naab mog nub Xanpatau

(Mth. 12:1-8; Mk. 2:23-28)

1Muaj ib nub Xanpatau Yexu saamswm taug kev huv ib daim teb mog mas nwg cov thwjtim txawm de naab mog lug mos noj. 2Cov Falixai qee leej has tas, “Ua caag mej ua tej kws caiv tsw kheev ua rua nub Xanpatau?” 3Yexu teb tas, “Mej tsw tau nyeem tej kws Tavi ua rua thaus nwg hab cov tuabneeg kws nrug nwg tshaib plaab lov? 4Nwg tub nkaag moog rua huv Vaajtswv lub tsev, hab muab tej ncuav kws xyeem txawb rua ntawm Vaajtswv lub xubndag lug noj, hab nwg tseed muab rua cov kws nrug nwg ua ke noj. Tej hov yog tej kws caiv tsw pub noj, tsuas yog cov pov thawj txhad noj tau xwb.” 5Hab Yexu has rua puab tas, “Tuabneeg leej Tub yeej yog nub Xanpatau tug tswv.”

Tug yawm qhuav teg

(Mth. 12:9-14; Mk. 3:1-6)

6Muaj dua ib nub Xanpatau thaus Yexu moog rua huv lub tsev sablaaj hab qhuab qha mas muaj ib tug yawm qhuav saab teg xws nyob ntawd. 7Cov xwbfwb qha Vaajtswv kevcai hab cov Falixai txawm soj saib Yexu yuav khu tug mob hov rua nub Xanpatau los tsw khu sub puab txhad tau chaw kom Yexu. 8Tassws Yexu tub paub tej kws puab xaav, nwg txhad has rua tug yawm qhuav teg tas, “Ca le lug sawv rua tom hauv ntej nuav.” Nwg txawm sawv tseeg moog sawv ntsug rua ntawd. 9Yexu txawm has rua puab tas, “Kuv nug mej tas, nub Xanpatau muaj cai ua qhov zoo los ua qhov phem, muaj cai cawm txujsa los txuv txujsa tseg?” 10Yexu tsaa muag saib rua puab suavdawg ib ncig ntawd, hab has rua tug qhuav teg hov tas, “Ca le xyaab hlo koj txhais teg lauj!” Tug hov txawm ua le ntawd, mas nwg txhais teg txawm zoo hlo le qub. 11Puab chim rua Yexu heev, puab txawm sablaaj saib yuav ua le caag rua Yexu.

Yexu xaiv kaum ob tug thwjtim

(Mth. 10:1-4; Mk. 3:13-19)

12Thaus ntawd Yexu moog thov Vaajtswv peg roob, nwg thov Vaajtswv ib mos kaaj ntug. 13Thaus kaaj ntug Yexu hu nwg cov thwjtim lug hab xaiv kaum ob tug kws nwg tis npe hu ua tubkhai, 14yog Ximoo kws nwg tis dua npe hu ua Petu, hab nwg tug kwv Anru, hab Yakaunpau hab Yauhaa, hab Fili hab Npathaulaumai, 15hab Mathai hab Thauma hab Afe‑a tug tub Yakaunpau hab Ximoo kws hu ua Xelaute, 16hab Yakaunpau tug tub Yutas, hab Yutas Ikhali‑au kws faav xeeb.

Yexu qhuab qha hab khu mob

(Mth. 4:23-25)

17Yexu hab kaum ob tug tubkhai hov nqeg lug sawv rua ntawm ib lub chaw taj. Muaj lwm tug thwjtim coob hab tuabneeg coob coob tuaj thoob plawg lub xeev Yutia hab huv Yeluxalee hab ntawm ntug havtxwv kws yog Thailab hab Xaintoo le kaav xyuam tuaj noog Yexu qha hab tuaj khu puab tej mob. 18Cov kws raug kev txom nyem vem yog raug daab qas kuj khu tau zoo huvsw. 19Ib tsoom tuabneeg suavdawg xaav kov nwg vem yog fwjchim tawm huv nwg lug khu puab txhua tug zoo huvsw.

Kaaj sab lug hab txom nyem

(Mth. 5:1-12)

20Yexu tsaa muag saib rua nwg cov thwjtim mas has tas,
  “Mej cov kws pluag tau nyob kaaj sab lug,
   tsua qhov Vaajtswv lub tebchaws yog mej tug lawm.
  21Mej cov kws nwgnuav tshaib
   tau nyob kaaj sab lug,
   tsua qhov mej yuav tsau npo.
  Mej cov kws nwgnuav quaj
   tau nyob kaaj sab lug,
   tsua qhov mej yuav luag.
22“Thaus luas ntxub mej hab ntab mej tswv tawm huv puab cov, hab thuaj mej hab ab ham tas mej yog tuabneeg phem vem yog tim Tuabneeg leej Tub, mej tau nyob kaaj sab lug. 23Nub ntawd mej ca le zoo sab hab dha paaj pawg xyiv faab tsua qhov mej tub muaj nqe zug ntau rua sau ntuj ceeb tsheej lawm, vem puab tej laug tub ua ib yaam nkaus le ntawd rua cov xwbfwb cev Vaajtswv lug hab.
  24“Tassws mej cov kws nplua nuj
   yuav raug txom nyem lauj,
   tsua qhov mej tub tau tej kws nplig mej lub sab lawm.
  25Mej cov kws nwgnuav tsau npo
   yuav raug txom nyem lauj,
   tsua qhov mej yuav tshaib.
  Mej cov kws nwgnuav luag
   yuav raug txom nyem lauj,
   tsua qhov mej yuav quaj hab quaj ntsuag.
26“Thaus suavdawg qhuas mej, mej yuav raug txom nyem lauj, tsua qhov puab tej laug tub ua ib yaam nkaus le ntawd rua cov cuav xwbfwb cev lug hab.

Hlub yeeb ncuab

(Mth. 5:38-48, 7:12)

27“Tassws kuv has rua mej cov kws noog kuv tas, mej yuav tsum hlub mej cov yeeb ncuab hab ua zoo rua cov kws ntxub mej, 28hab thov Vaajtswv foom koob moov rua cov kws tsawm foom mej hab thov Vaajtswv paab cov kws ua phem rua mej. 29Leejtwg ntaus koj ib saab plhu, ca le tig saab tod rua nwg ntaus hab. Leejtwg txeeb koj lub tsho ntev moog, ca le kaam muab koj lub tsho saab huv rua nwg hab. 30Ca le pub rua txhua tug kws thov koj. Yog leejtwg txeeb koj ib yaam daabtsw moog lawm, tsw xob muab thim rov lug. 31Mej xaav kuas lwm tug ua le caag rua mej, mej ca le ua ib yaam le ntawd rua lwm tug.
32“Yog mej hlub cov kws hlub mej xwb, mej tau koob moov le caag? Txawm yog cov tuabneeg muaj txem los kuj hlub cov kws hlub puab hab. 33Yog mej ua zoo rua cov kws ua zoo rua mej xwb, mej tau koob moov le caag? Txawm yog cov muaj txem los kuj ua ib yaam le ntawd hab. 34Yog mej tsuas qev rua cov kws mej vaam tas yuav tau rov qaab xwb, mej tau koob moov le caag? Txawm yog cov muaj txem los kuj qev rua cov muaj txem kws yuav tau rov qaab sws npaug hab. 35Tassws mej yuav tsum hlub mej cov yeeb ncuab hab ua zoo rua puab hab qev txais tsw xob vaam tas yuav tau rov qaab, mas mej txhad yuav tau nqe zug ntau hab mej yuav ua tau Vaajtswv kws luj dua ndais le tub, tsua qhov nwg yeej ua sab daav rua tug kws mom txaj mom ntswg hab sab phem. 36Mej yuav tsum khuvleej luas ib yaam le mej leej Txwv khuvleej.

Tsw xob txav txem rua lwm tug

(Mth. 7:1-5)

37“Mej tsw xob txav txem rua luas mej txhad tsw raug txav txem. Tsw xob rau txem rua luas mej txhad tsw raug rau txem. Ca le zaam txem rua luas mas mej txhad tau txais kev zaam txem. 38Ca le pub rua luas, mas mej txhad le tau txais. Mej yuav tau txais cu ceev nas puv nkaus thoob phwj yog rua huv mej lub xubndag. Mej muab lub thoob twg luj rua luas, yuav muab lub thoob ntawd luj rov rua mej ib yaam nkaus.”
39Yexu ua paaj lug has rua puab tas, “Tuabneeg dig muag yuav coj tuabneeg dig muag kev tau lov? Ob tug yuav tsw poob rua huv qhov lov? 40Tug tub kawm yeej tsw luj dhau tug xwbfwb qha. Txhua tug kws kawm tav taag yuav zoo thooj le tug xwbfwb qha. 41Ua caag koj yuav pum qhov nyuas moov ntoo huv koj tug kwvtij lub qhov muag, tassws koj tsw quav ntsej txug tog nam ntoo kws nyob huv koj lub qhov muag? 42Ua caag koj yuav has tau rua koj tug kwvtij tas, ‘Kwvtij, ca kuv so qhov nyuas moov ntoo huv koj lub qhov muag tawm,’ tassws koj tsua tsw pum tog nam ntoo nyob huv koj lub qhov muag? Tug tuabneeg ncauj lug zoo sab phem, ca le rhu tog nam ntoo huv koj lub qhov muag ua ntej tsaiv, koj txhad pum meej txhad so tau qhov nyuas moov ntoo huv koj tug kwvtij lub qhov muag tawm.

Tsob ntoo hab cov txwv

(Mth. 7:16-20, 12:33-35)

43“Tsob ntoo zoo yeej tsw txw cov txwv phem, tsob ntoo phem yeej tsw txw cov txwv zoo. 44Yuav paub txhua tsob ntoo ntawm cov txwv, tsua qhov yeej tsw de txwv cua ntawm tsob ntoo xuav paug ntsaaj lossws de txwv maab ntawm tsob xuav paug ntsws. 45Tug tuabneeg zoo yeej muab yaam zoo kws muaj nyob huv nwg lub sab lug txw txwv zoo, tug tuabneeg phem yeej muab yaam phem kws muaj nyob huv nwg lug txw txwv phem. Tsua qhov lub qhov ncauj yeej has tej kws muaj puv nkaus huv lub sab tawm lug.

Ob tug kws ua tsev

(Mth. 7:24-27)

46“Ua caag mej hu kuv tas ‘Tug Tswv, tug Tswv’ tassws tsw ua lawv le kuv has? 47Txhua tug kws lug cuag kuv hab nov kuv tej lug hab ua lawv nraim, kuv yuav qha rua mej paub tas nwg zoo le caag. 48Nwg zoo le tug kws ua tsev, nwg khawb tub tub hab tag taw rua sau daim laag zeb. Thaus dej nyaab, dej ntsawj lub tsev hov los ua tsw tau rua lub tsev hov ua zug, tsua qhov ua ruaj heev. 49Tassws tug kws nov los tsw ua lawv nraim, kuj zoo le tug kws ua tsev rua sau npoo aav, tsw tag tej taw. Thaus muaj dej ntsawj tes lub tsev hov txawm qaug ntawg taamswm, mas lub tsev hov puam tsuaj luj heev.”