9

1Yexu has rua puab tas, “Kuv has tseeb rua mej tas, cov kws sawv ntawm nuav muaj qee leej yuav tsw tau swm txujkev tuag tes yuav xub pum Vaajtswv lub tebchaws nrug fwjchim lug.”

Yexu lub cev hloov hlo

(Mth. 17:1-13; Lk. 9:28-36)

2Dhau rau nub tom qaab Yexu txawm coj Petu hab Yakaunpau hab Yauhaa ncaim lwm tug nce moog sau lub roob sab. Yexu lub cev txawm hloov hlo taab meeg puab. 3Nwg cev tsoog tsho kuj dawb paug ci ntsaa ab, thoob nplajteb tsw muaj ib tug muaj tshuaj ntxhua tau dawb le hov. 4Tes Eliya hab Mauxe kuj tshwm lug rua puab pum hab nrug Yexu sws thaam. 5Petu txawm has rua Yexu tas, “Lanpi, peb nyob ntawm nuav kuj zoo. Ca peb ua peb lub tsev pheeb suav, ua ib lub rua koj, ib lub rua Mauxe hab ib lub rua Eliya.” 6Petu tsw pum qaab has le caag vem puab ntshai kawg le. 7Txawm muaj ib tauv fuab lug laum nkaus puab, hab muaj ib lub suab has huv tauv fuab tuaj tas, “Tug nuav yog kuv tug Tub kws kuv hlub. Mej ca le noog nwg has.” 8Taamswm ntawd puab tsaa muag saib mas tsw pum muaj leejtwg, tsuas yog pum Yexu tuab leeg nrug puab nyob xwb.
9Thaus puab nqeg peg roob lug, Yexu txwv puab kuas tsw xob qha tej kws puab pum hov rua leejtwg le moog txug thaus Tuabneeg leej Tub sawv huv qhov tuag rov lug tsaiv. 10Cov thwjtim txhad khaws tej lug hov ca hab sws nug tas qhov kws sawv huv qhov tuag rov lug hov yog daabtsw. 11Puab kuj nug Yexu tas, “Ua caag cov xwbfwb qha Vaajtswv kevcai has tas Eliya yuav xub lug ua ntej?” 12Yexu has rua puab tas, “Eliya yeej lug ua ntej ua kuas txhua yaam rov zoo le qub. Tassws vem le caag muaj lug sau ca has txug Tuabneeg leej Tub tas nwg yuav tsum raug kev tswm txom ntau yaam hab raug luas saib tsw taug heev? 13Tassws kuv has rua mej tas Eliya tub lug lawm hab tuabneeg ua rua nwg lawv le puab lub sab nyam, lawv le kws sau ca has txug nwg.”

Yexu khu tug tub raug daab

(Mth. 17:14-23; Lk. 9:37-43)

14Thaus Yexu puab lug txug ntawm cov thwjtim, mas pum tuabneeg coob coob nyob vej ntawm puab, hab cov xwbfwb qha Vaajtswv kevcai saamswm nrug puab sws caam. 15Taamswm ntawd thaus cov tuabneeg hov pum Yexu puab xaav tsw thoob puab txawm dha moog tog nwg. 16Yexu txhad nug puab tas, “Mej nrug cov thwjtim sws caam txug daabtsw?” 17Cov tuabneeg hov muaj ib tug teb Yexu tas, “Xwbfwb, kuv coj kuv tug tub tuaj cuag koj vem yog raug daab ruag. 18Nwg nyob hovtwg kuj xwj, thaus daab ntswj nwg daab muab nwg thawb qaug, npuag ncauj nto, qes nav, ib ce txhaav hlo. Kuv thov koj cov thwjtim ntab tug daab hov tawm, tassws puab ntab tsw tau.” 19Yexu teb puab tas, “Au tam tuabneeg kws tsw muaj kev ntseeg, kuv yuav nrug mej nyob ntev le caag? Kuv yuav ua sab ntev thev mej moog txug thaus twg? Ca le coj tug tub hov lug rua kuv.” 20Puab txhad coj tug tub hov lug cuag Yexu. Thaus tug daab pum Yexu taamswm hov daab txawm ua rua tug tub fuam ib tshaaj, qaug nti rua huv aav npuag ncauj nto plawg. 21Yexu nug leej txwv has tas, “Ua le nuav ntev le caag lawm?” Leej txwv teb tas, “Txwj thaus miv miv lug lawm. 22Hab muaj ntau zag daab muab nwg thawb rua huv qhov cub hab thawb rua huv dej xaav ua kuas nwg tuag. Yog koj paab tau, thov koj khuvleej hab paab peb lauj!” 23Yexu has rua nwg tas, “Yog paab tau nua lov? Ua tau txhua yaam rua tug kws ntseeg.” 24Taamswm hov tug tub hov leej txwv txawm qw has tas, “Kuv ntseeg, qhov kws kuv tseed tsw tau ntseeg thov paab kuas kuv ntseeg.”
25Thaus Yexu pum tas muaj tuabneeg coob coob dha lug, nwg txawm txwv tug daab qas hov has tas, “Nam daab ruag laag ntseg, kuv has rua koj, ca le tawm moog, tsw xob rov nkaag rua huv tug nuav dua le lawm.” 26Daab qw nrov ua rua tug tub hov fuam ib tshaaj nti heev heev tes txawm tawm plawg lawm, tug tub hov txawm zoo le tuag lawm. Muaj tuabneeg coob txhad has tas, “Nwg tuag lawm.” 27Tassws Yexu ntsab nkaus nwg teg tsaa nwg sawv, tes tug tub hov txawm sawv lug.
28Thaus Yexu moog rua huv tsev lawm cov thwjtim txawm nug Yexu tuabywv tas, “Ua caag peb ntab tsw tau tug daab hov tawm?” 29Yexu has rua puab tas, “Daab zoo le nuav yuav tsum yog thov Vaajtswv xwb txhad ntab tau tawm.”

Yexu rov has txug nwg kev tuag

(Mth. 17:22-23; Lk. 9:43-45)

30Yexu puab txawm tawm hov ntawd hlaa lub xeev Kalilai moog. Yexu tsw xaav ca leejtwg paub, 31vem yog nwg saamswm qha nwg cov thwjtim has tas, “Tuabneeg leej Tub yuav raug muab cob rua huv tuabneeg txhais teg, hab puab yuav muab nwg tua pov tseg. Thaus tuag lawd mas peb nub nwg yuav caj sawv rov lug.” 32Tassws puab tsw nkaag sab tej lug nuav hab puab tsw kaav nug Yexu.

Leejtwg yuav tau ua tug luj dua

(Mth. 18:1-5; Lk. 9:46-48)

33Puab txawm lug rua huv lub moos Khapena‑u. Thaus Yexu nyob huv tsev nwg nug cov thwjtim tas, “Thaus taug kev tuaj mej sws thaam txug daabtsw?” 34Puab nyob tuabywv vem thaus taug kev tuaj hov puab sws caam tas leejtwg yog tug luj dua ndais. 35Yexu txawm nyob tsawg hab hu kaum ob tug thwjtim lug hab has rua puab tas, “Yog leejtwg xaav ua tug thawj, nwg yuav tsum ua tug tom tw hab ua koom rua suavdawg.” 36Yexu txawm muab ib tug mivnyuas yau lug sawv huv plawv puab. Nwg muab tug mivnyuas hov puag hab has rua puab tas, 37“Leejtwg leeg yuav ib tug mivnyuas yau zoo le nuav vem yog saib rua kuv lub npe, kuj yog tug hov leeg yuav kuv. Hab tug kws leeg yuav kuv kuj tsw yog leeg yuav kuv xwb kuj yog leeg yuav tug kws khaiv kuv lug hab.”

Tug kws tuaj Yexu tog

(Lk. 9:49-50)

38Yauhaa txawm has rua Yexu tas, “Xwbfwb, peb pum ib tug tuav koj lub npe ntab daab tawm, mas peb txwv nwg tsua qhov nwg tsw koom nrug peb.” 39Yexu has rua nwg tas, “Tsw xob txwv nwg, tsua qhov tsw muaj leejtwg yuav tuav kuv lub npe ua tej txujci phemfwj hab tsua rov thuaj kuv. 40Tsua qhov tug kws tsw tawm tsaam kuv kuj tuaj kuv tog lawm. 41Leejtwg muab ib khob dej rua mej haus huv kuv lub npe vem mej yog Kheto cov, mas kuv has tseeb rua mej tas, tug hov yuav tsw nplaam nwg tej nqe zug.

Yaam kws ntxag kuas ua txhum

(Mth. 18:6-9; Lk. 17:1-2)

42“Leejtwg ua rua cov mivnyuas yau kws ntseeg kuv nuav ib tug yuam kev ua txhum, mas muab ib txhwb zeb luj khi rua tug hov cej daab hab muab laim rua huv havtxwv kuj zoo dua. 43Yog koj txhais teg ua rua koj ua txhum, ca le muab txav pov tseg. Koj txawm nqws teg los koj tau txujsa kuj zoo dua koj muaj ob saab teg es poob rua huv ntuj tawg kub kws suavtawg tsw txawj tuag le. 45Yog koj txhais kwtaw ua rua koj ua txhum, ca le muab txav pov tseg. Koj txawm nqws taw los koj tau txujsa kuj zoo dua koj muaj ob saab taw es raug muab nrum rua huv ntuj tawg.x 47Yog koj lub qhov muag ua rua koj ua txhum, ca le muab kaus. Koj nkaag moog rua huv Vaajtswv lub tebchaws muaj ib saab qhov muag xwb kuj zoo dua koj muaj ob saab qhov muag es raug muab nrum rua huv ntuj tawg kub, 48qhov chaw ntawd cov kaas kws noj puab tsw txawj tuag hab suavtawg kuj kub tsw txawj tuag. 49Txhua tug yuav raug suavtawg ntxuav kuas huv ib yaam le laag ntsev. 50Ntsev yog yaam kws zoo. Yog ntsev tsuag lawm, yuav ua kuas rov daw tau le caag? Mej ca le muaj ntsev rua huv mej hab nyob sws hum.”