27

祭坛

(出38.1-7)

1“你要用金合欢木做祭坛,长五肘,宽五肘,这坛是正方形的,高三肘。 2要在坛的四角做四个翘角,与坛接连一块;要把坛包上铜。 3要做桶子来盛坛上的灰,又要做铲子、盘子、肉叉和火盆;坛上一切的器具都要用铜做。 4要为坛做一个铜网,在网的四角做四个铜环, 5把网安在坛四围的边的下面,使网垂到坛的半腰。 6又要用金合欢木为坛做杠,包上铜。 7这杠要穿过坛两旁的环子,用来抬坛。 8要用板做坛,坛的中心是空的,都照着在山上所指示你的样式做。”

院子

(出38.9-20)

9“你要做帐幕的院子。南面,就是面向南方的那一边,要用搓的细麻做院子的帷幔,长一百肘, 10院子要有二十根柱子,二十个带卯眼的铜座。要用银做柱子的钩和箍。 11北面的长度也一样,帷幔长一百肘,要有二十根柱子,二十个带卯眼的铜座。要用银做柱子的钩和箍。 12院子的西面有帷幔,宽五十肘,帷幔要有十根柱子,十个带卯眼的座。 13院子的东面,就是面向东方的那一边,宽五十肘。 14一边的帷幔有十五肘,要有三根柱子,三个带卯眼的座。 15另一边的帷幔也有十五肘,要有三根柱子,三个带卯眼的座。 16院子的门要有二十肘长的帘子,用蓝色、紫色、朱红色纱,和搓的细麻,以刺绣的手艺织成;要有四根柱子,四个带卯眼的座。 17院子四围一切的柱子都要用银子箍着,要用银做柱子的钩子,用铜做带卯眼的座。 18院子要长一百肘,宽五十肘,高五肘。要用搓的细麻做帷幔,用铜做带卯眼的座。 19帐幕中各样用途的器具,以及帐幕一切的橛子和院子里一切的橛子,都要用铜做。”

燃灯的条例

(利24.1-4)

20“你要吩咐以色列人,把捣成的纯橄榄油拿来给你,用以点灯,使灯经常点着; 21在会幕中法柜前的幔子外,亚伦和他的儿子要从晚上到早晨,在耶和华面前照管这灯。这要成为以色列人世世代代永远的定例。”

27

Lub thaj hlawv qhov txhiachaw xyeem

(Kh.D. 38:1-7)

1“Koj yuav muab ntoo kub twg ua lub thaj uas hlawv qhov txhia chaw xyeem, ua dav xwm fab xwm meem, ntev tsib tshim, dav tsib tshim, siab peb tshim. 2Ua plaub tug kub rau saum plaub lub kaum thaj, yuav npawm keev kiag ntawm lub thaj los, thiab muab tooj liab luam lub thaj huvsi. 3Muab tooj liab ua txhua yam twj uas siv rau saum lub thaj, yuav ua tej duav hlau yawm tshauv, tej duav phuaj, tej phaj, tej hmuv chob nqaij, thiab ua tej yias rau ncaig taws. 4Muab kav tooj liab qhaib ua ib daim tsuav ntxaij rau lub thaj thiab muab tooj liab ua plaub lub ntsej tis rau plaub lub kaum tsuav ntxaij 5thiab muab tso rau hauv lub thaj hlauv kom dhau tus caj ntswm rau sab hauv txog ib nrab thaj. 6Muab ntoo kub twg ua cov las kwv lub thaj thiab muab tooj liab luam cov las ntawd. 7Muab cov las ntxig rau cov ntsej uas nyob ntawm lub thaj ob sab kwv. 8Muab txiag ua lub thaj ntawd tseg lub plawv thaj kom khoob. Ua lub thaj ntawd raws nraim li uas kuv qhia koj saum lub roob.

Lub laj kab uas xov ib ncig tsev ntaub sib ntsib

(Kh.D. 38:9-20)

9“Yuav tsum tseg tshav puam ib ncig kuv lub tsev. Sab nram mas muab ib chaws ntaub uas muab xov maj uas nkoov zoo zoo ntos ua ntev ib puas tshim xov rau, 10thiab yuav nees nkaum tus ncej thiab yuav nees nkaum tus taw tooj liab tiag ncej thiab muab nyiaj ua nqe lauj rau cov ncej thiab ua thi rau saum cov hau ncej. 11Ua ib yam nkaus li ntawd rau sab ped. Muab ib chaws ntaub ntev ib puas tshim los xov rau thiab yuav nees nkaum tus ncej thiab nees nkaum tus taw tooj liab tiag cov ncej thiab muab nyiaj ua nqe lauj thiab ua thi rau saum cov hau ncej. 12Sab hnub poob mas muab ib chaws ntaub ntev tsib caug tshim xov rau thiab yuav kaum tus ncej thiab kaum tus taw tiag ncej. 13Sab ntawm rooj vag uas hnub tuaj mas ua dav tsib caug tshim. 14Chaws ntaub uas xov ib sab ntawm rooj vag mas dav kaum tsib tshim thiab yuav peb tug ncej thiab peb tug taw tiag ncej. 15Chaws ntaub uas xov dua ib sab ntawm rooj vag mas dav kaum tsib tshim thiab yuav peb tug ncej thiab peb tug taw tiag ncej. 16Muab xov xiav xov tsamxem xov liab thiab xov maj uas nkoov zoo zoo ua ib chaws ntaub ntev nees nkaum tshim ua lub rooj vag thiab ua paj rau hauv, thiab ua plaub tug ncej thiab plaub tug taw tiag ncej. 17Txhua tus ncej laj kab mas muab nyiaj los ua thi rau saum cov hau ncej huvsi thiab ua cov nqe lauj, thiab muab tooj liab ua taw tiag ncej huvsi. 18Lub laj kab qhov ntev ib puas tshim, qhov dav tsib caug tshim, qhov siab tsib tshim. Cov ntaub uas xov yuav tsum yog ntaub mag uas muab xov maj uas nkoov zoo zoo ntos ua thiab cov taw tiag ncej yog muab tooj liab ua. 19Tej twj uas siv hauv kuv lub tsev tag nrho thiab tej tswg uas txhos tsa lub tsev ntaub thiab txhos tuav lub laj kab yuav tsum yog xuas tooj liab ua.

Tu lub teeb kub xya ceg

(L.Kc. 24:1-3)

20“Koj hais rau cov Yixayee kom muab cov roj aulib uas tsuam lim tau ntshiab ntshiab coj los sam lub teeb mas lub teeb thiaj li cig tsis tuag li. 21Aloo thiab nws cov tub yuav tsum tu lub teeb uas nyob hauv lub tsev ntaub sib ntsib chav nraum daim ntaub uas thaiv lub phij xab sib cog lus kom cig ib hmos kaj ntug li rau ntawm Yawmsaub xubntiag. No yog ib txoj kevcai ruaj khov uas cov Yixayee yuav tsum coj ib tiam dhau ib tiam mus ib txhis li.”