10

Yexu hu kaum ob tug thwjtim

(Mk. 3:13-19; Lk. 6:12-16)

1Yexu hu nwg kaum ob tug thwjtim lug cuag nwg hab pub fwjchim rua puab ntab tau daab tawm hab khu tau txhua yaam mob nkeeg zoo. 2Kaum ob tug tubkhai ntawd npe hu le nuav. Tug ib yog Ximoo kws hu ua Petu, hab nwg tug kwv Anru, hab Yakaunpau hab nwg tug kwv Yauhaa, ob tug yog Xenpenti le tub, 3hab Fili hab Npathaulaumai, hab Thauma hab Mathai kws sau se, hab Afe‑a tug tub Yakaunpau hab Thante‑a, 4hab Ximoo kws tuav nwg lub tebchaws, hab Yutas Ikhali‑au kws faav xeeb rua Yexu.

Yexu khaiv kaum ob tug thwjtim tawm moog qhuab qha

(Mk. 6:7-13; Lk. 9:1-6)

5Yexu khaiv kaum ob tug thwjtim nuav tawm moog hab nkaw lug rua puab tas, “Mej tsw xob moog rua huv lwm haiv tuabneeg hab tsw xob nkaag moog rua huv cov Xamali tej moos, 6ca le moog kuas txug cov yaaj kws pluj lawd kws yog Yixayee caaj ceg. 7Ca le tshaaj tawm taug kev has tas, ‘Ntuj Ceeb Tsheej lug ze lawm.’ 8Ca le khu cov kws muaj mob kuas zoo, tsaa cov tuag sawv, khu tej kws mob lis mob ruas kuas zoo huv hab ntab daab tawm. Mej tau dawb dawb, ca le pub dawb dawb xwb. 9Tsw xob coj nyaj coj kub coj txaj toog lab rua huv mej lub naas tawv, 10tsw xob khuam naab thoob puab taug kev, lossws coj ob lub tsho lossws nkawm khau lossws tug paas nreg, tsua qhov tug tub zug tswm nyog tau noj. 11Thaus mej moog rua huv lub moos twg lossws lub zog twg, mas tshuaj saib leejtwg tswm nyog moog su rua huv mas moog nrug tug hov nyob txug thaus tawm qhov chaw hov moog. 12Thaus mej nkaag rua huv lub tsev, ca le foom lu lug nyob kaaj sab lug rua lub tsev hov. 13Yog lub tsev hov tswm nyog tau koob moov, kuj ca mej tej lug kaaj sab lug nyob huv lub tsev hov. Tassws yog lub tsev hov tsw tswm nyog tau, kuj thim mej tej lug kaaj sab lug rov rua mej. 14Yog leejtwg tsw txais mej hab tsw noog mej tej lug, mas thaus mej tawm huv lub tsev lossws lub moos hov moog mej ca le nchus tej moov aav ntawm mej kwtaw pov tseg. 15Kuv qha tseeb rua mej tas, nub kws teem txem mas Xauntoo hab Kaumaula tebchaws yuav raug swb dua lub moos ntawd.

Yuav muaj kev tswm txom

(Mk. 13:9-13; Lk. 21:12-17)

16“Saib maj, kuv khaiv mej tawm moog zoo yaam nkaus le tug yaaj kws nyob huv plawv paab maa. Vem le nuav mej yuav tsum ntse le naab hab sab mog sab muas le tug nquab. 17Mej yuav tsum ceev faaj tuabneeg tsua qhov puab yuav muab mej cob rua tej tsev tu plaub hab nplawm mej huv puab tej tsev sablaaj, 18hab mej yuav raug muab caab moog rua cov thawj kaav hab tej vaajntxwv vem yog tim kuv, sub mej txhad ua tau timkhawv rua puab hab lwm haiv tuabneeg. 19Thaus puab muab mej cob rua luas, mej tsw xob txhawj txug tej lug kws mej yuav has hab mej yuav has le caag, tsua qhov thaus txug swjhawm has yuav muab tej lug kws mej yuav has pub rua mej, 20tsua qhov tug kws has tsw yog mej, yog mej Leejtwxv tug Ntsuj Plig coj mej has. 21Kwvtij yuav muab kwvtij cob rua kev tuag, txwv yuav muab tub cob rua kev tuag, mivnyuas yuav sawv twv nam txwv hab muab tua. 22ib tsoom tebchaws yuav ntxub mej vem yog tim kuv lub npe. Tassws leejtwg thev tau moog txug thaus kawg tug hov yuav dim. 23Thaus luas tswm txom mej huv lub moos twg, ca le tswv moog rua lwm lub moos. Kuv qha tseeb rua mej tas, ua ntej mej tsw tau moog thoob Yixayee tej moos tes Tuabneeg leej Tub yuav lug.
24“Tug tub kawm yeej tsw luj dhau tug xwbfwb qha, hab tug qhev yeej tsw luj dhau nwg tug lospaav. 25Yog tug tub kawm sws luag yaam le tug xwbfwb hab tug qhev sws luag yaam le tug lospaav kuj txaus lawm. Yog luas tub hu tug tswv tsev tas daab Npe‑eexenpu lawm, luas yimfuab yuav hu nwg tsev tuabneeg phem dua le ntawd hab.

Yuav tsum ntshai leejtwg

(Lk. 12:2-7)

26“Vem le nuav mej tsw xob ntshai puab tsua qhov tsw muaj ib yaam twg kws muab npog ca lawm yuav tsw muab thws tshwm lug, hab tsw muaj ib yaam twg kws muab zais lawm yuav tsw paub. 27Tej kws kuv has rua mej huv qhov tsaus ntuj, mej ca le pav rua huv qhov pum kev, hab tej kws mej nov has lug ntxhw rua huv mej qhov ntsej, ca le tshaaj tawm sau txheej tsev laag tshaav. 28Tsw xob ntshai cov kws tua tau lub cev tassws tua tsw tau tug ntsuj plig. Mej yuav tsum ntshai tug kws ua tau rua tug ntsuj plig hab lub cev huvsw puam tsuaj rua huv ntuj tawg. 29Ob tug noog tsev luas muag ib npiv los tsw yog? Yog mej leej Txwv tsw pum zoo txawm yog ib tug noog xwb los yeej tsw poob rua huv aav le. 30Mej cov plaubhau los kuj raug muab suav txhua txuj lawm. 31Yog le nuav mej tsw xob ntshai. Mej yeej tswm txaj dua ntau tug noog tsev.

Leeg Yexu taab meeg tuabneeg

(Lk. 12:8-9)

32“Yog le ntawd txhua tug kws leeg yuav kuv taab meeg tuabneeg, kuv yuav leeg yuav tug hov taab meeg kuv leej Txwv kws nyob sau ntuj. 33Yog leejtwg tsw leeg yuav kuv taab meeg tuabneeg, kuv kuj yuav tsw leeg yuav tug hov taab meeg kuv leej Txwv kws nyob sau ntuj hab.

Yexu coj ntaaj lug

(Lk. 12:51-53, 14:26-27)

34“Tsw xob xaav tas kuv lug yog coj kev sws hum xeeb lug rua lub nplajteb. Kuv lug, tsw yog coj kev sws hum xeeb lug yog coj ntaaj lug. 35Kuv lug yog lug
  “ ‘ua rua tub tawm tsaam txwv,
   hab ntxhais tawm tsaam nam,
   hab nyaab tawm tsaam nam puj,
  36mas cov kws ua yeeb ncuab
   yeej yog yug tsev tuabneeg.’
37Tug kws nyam nwg nam nwg txwv heev dua le nyam kuv tug hov tsw tswm nyog ua kuv le, hab tug kws nyam nwg tub nwg ntxhais heev dua le nyam kuv kuj tsw tswm nyog ua kuv le. 38Tug kws tsw kwv nwg tug khaublig ntoo lawv kuv qaab tug hov tsw tswm nyog ua kuv le. 39Tug kws fuas nwg txujsa yuav pam txujsa, tassws tug kws tso nwg txujsa tseg vem yog saib rua kuv, mas yuav fuas tau txujsa.

Nqe zug

(Mk. 9:41)

40“Tug kws leeg yuav mej kuj yog leeg yuav kuv, hab tug kws leeg yuav kuv kuj yog leeg yuav tug kws khaiv kuv tuaj. 41Tug kws leeg yuav tug xwbfwb cev lug vem nwg cev Vaajtswv lug, kuj yuav tau nqe zug ib yaam le tug xwbfwb cev Vaajtswv lug, hab tug kws leeg yuav tug ncaaj nceeg vem yog tug tuabneeg hov ua ncaaj nceeg, kuj yuav tau nqe zug ib yaam le tug tuabneeg ncaaj nceeg. 42Leejtwg muab ib khob dej txag rua cov tuabneeg yau nuav ib tug twg haus vem tug hov yog kuv le thwjtim, kuv has tseeb rua mej tas, tug hov yuav tsw nplaam nwg tej nqe zug.”

10

Yexus hu kaum ob tug thwjtim

(Mk. 3:13-19; Lk. 6:12-16)

1Yexus hu nws kaum ob tug thwjtim los cuag nws thiab pub hwjchim rau lawv ntiab tau dab tawm thiab kho tau txhua yam mob nkeeg zoo. 2Kaum ob tug tubtxib ntawd npe hu li no. Tus ib yog Ximoos uas hu ua Petus, thiab nws tus kwv Anru, thiab Yakaunpau thiab nws tus kwv Yauhas, ob tug yog Xenpedi li tub, 3thiab Fili thiab Npathaulaumai, thiab Thauma thiab Mathai uas sau se, thiab Afe‑a tus tub Yakaunpau thiab Thade‑a, 4thiab Ximoos uas tuav nws lub tebchaws, thiab Yudas Ikhali‑au uas fav xeeb rau Yexus.

Yexus txib kaum ob tug thwjtim tawm mus qhuab qhia

(Mk. 6:7-13; Lk. 9:1-6)

5Yexus txib kaum ob tug thwjtim no tawm mus thiab nkaw lus rau lawv tias, “Nej tsis txhob mus rau hauv lwm haiv neeg thiab tsis txhob nkag mus rau hauv cov Xamali tej moos, 6cia li mus kom txog cov yaj uas ploj lawd uas yog Yixayee caj ces. 7Cia li tshaj tawm taug kev hais tias, ‘Ntuj Ceeb Tsheej los ze lawm.’ 8Cia li kho cov uas muaj mob kom zoo, tsa cov tuag sawv, kho tej uas mob lig mob ruas kom zoo huv thiab ntiab dab tawm. Nej tau dawb dawb, cia li pub dawb dawb xwb. 9Tsis txhob coj nyiaj coj kub coj txiaj toog liab rau hauv nej lub hnas tawv, 10tsis txhob khuam hnab thoob puab taug kev, lossis coj ob lub tsho lossis nkawm khau lossis tus pas nrig, rau qhov tus tub zog tsim nyog tau noj. 11Thaum nej mus rau hauv lub moos twg lossis lub zos twg, mas tshuaj saib leejtwg tsim nyog mus so rau hauv mas mus nrog tus ntawd nyob txog thaum tawm qhov chaw ntawd mus. 12Thaum nej nkag rau hauv lub tsev, cia li foom lo lus nyob kaj siab lug rau lub tsev ntawd. 13Yog lub tsev ntawd tsim nyog tau koob hmoov, kuj cia nej tej lus kaj siab lug nyob hauv lub tsev ntawd. Tiamsis yog lub tsev ntawd tsis tsim nyog tau, kuj thim nej tej lus kaj siab lug rov rau nej. 14Yog leejtwg tsis txais nej thiab tsis mloog nej tej lus, mas thaum nej tawm hauv lub tsev lossis lub moos ntawd mus nej cia li nchos tej hmoov av ntawm nej kotaw pov tseg. 15Kuv qhia tseeb rau nej tias, hnub uas teem txim mas Xaudoo thiab Kaumaula tebchaws yuav raug sib dua lub moos ntawd.

Yuav muaj kev tsim txom

(Mk. 13:9-13; Lk. 21:12-17)

16“Saib maj, kuv txib nej tawm mus zoo yam nkaus li tus yaj uas nyob hauv nruab nrab pab hma. Vim li no nej yuav tsum ntse li nab thiab siab mos siab muag li tus nquab. 17Nej yuav tsum ceev faj neeg rau qhov lawv yuav muab nej cob rau tej tsev tu plaub thiab nplawm nej hauv lawv tej tsev sablaj, 18thiab nej yuav raug muab cab mus rau cov thawj kav thiab tej vajntxwv vim yog tim kuv, xwv nej thiaj ua tau timkhawv rau lawv thiab lwm haiv neeg. 19Thaum lawv muab nej cob rau luag, nej tsis txhob txhawj txog tej lus uas nej yuav hais thiab nej yuav hais li cas, rau qhov thaum txog sijhawm hais yuav muab tej lus uas nej yuav hais pub rau nej, 20rau qhov tus uas hais tsis yog nej, yog nej Leejtixv tus Ntsuj Plig coj nej hais. 21Kwvtij yuav muab kwvtij cob rau kev tuag, txiv yuav muab tub cob rau kev tuag, menyuam yuav sawv twv niam txiv thiab muab tua. 22ib tsoom tebchaws yuav ntxub nej vim yog tim kuv lub npe. Tiamsis leejtwg thev tau mus txog thaum kawg tus ntawd yuav dim. 23Thaum luag tsim txom nej hauv lub moos twg, cia li khiav mus rau lwm lub moos. Kuv qhia tseeb rau nej tias, ua ntej nej tsis tau mus thoob Yixayee tej moos ces Neeg leej Tub yuav los.
24“Tus tub kawm yeej tsis loj dhau tus xibhwb qhia, thiab tus qhev yeej tsis loj dhau nws tus lospav. 25Yog tus tub kawm sib luag yam li tus xibhwb thiab tus qhev sib luag yam li tus lospav kuj txaus lawm. Yog luag twb hu tus tswv tsev tias dab Npe‑eexenpu lawm, luag yimhuab yuav hu nws tsev neeg phem dua li ntawd thiab.

Yuav tsum ntshai leejtwg

(Lk. 12:2-7)

26“Vim li no nej tsis txhob ntshai lawv rau qhov tsis muaj ib yam twg uas muab npog cia lawm yuav tsis muab thws tshwm los, thiab tsis muaj ib yam twg uas muab zais lawm yuav tsis paub. 27Tej uas kuv hais rau nej hauv qhov tsaus ntuj, nej cia li piav rau hauv qhov pom kev, thiab tej uas nej hnov hais lus ntxhi rau hauv nej qhov ntsej, cia li tshaj tawm saum txheej tsev las tshav. 28Tsis txhob ntshai cov uas tua tau lub cev tiamsis tua tsis tau tus ntsuj plig. Nej yuav tsum ntshai tus uas ua tau rau tus ntsuj plig thiab lub cev huvsi puam tsuaj rau hauv ntuj tawg. 29Ob tug noog tsev luag muag ib npiv los tsis yog? Yog nej leej Txiv tsis pom zoo txawm yog ib tug noog xwb los yeej tsis poob rau hauv av li. 30Nej cov plaubhau los kuj raug muab suav txhua txoj lawm. 31Yog li no nej tsis txhob ntshai. Nej yeej tsim txiaj dua ntau tus noog tsev.

Lees Yexus tab meeg tibneeg

(Lk. 12:8-9)

32“Yog li ntawd txhua tus uas lees yuav kuv tab meeg tibneeg, kuv yuav lees yuav tus ntawd tab meeg kuv leej Txiv uas nyob saum ntuj. 33Yog leejtwg tsis lees yuav kuv tab meeg tibneeg, kuv kuj yuav tsis lees yuav tus ntawd tab meeg kuv leej Txiv uas nyob saum ntuj thiab.

Yexus coj ntaj los

(Lk. 12:51-53, 14:26-27)

34“Tsis txhob xav tias kuv los yog coj kev sib hum xeeb los rau lub ntiajteb. Kuv los, tsis yog coj kev sib hum xeeb los yog coj ntaj los. 35Kuv los yog los
  “ ‘ua rau twb tawm tsam txiv,
   thiab ntxhais tawm tsam niam,
   thiab nyab tawm tsam niam pog,
  36mas cov uas ua yeeb ncuab
   yeej yog yug tsev neeg.’
37Tus uas nyiam nws niam nws txiv heev dua li nyiam kuv tus ntawd tsis tsim nyog ua kuv li, thiab tus uas nyiam nws twb nws ntxhais heev dua li nyiam kuv kuj tsis tsim nyog ua kuv li. 38Tus uas tsis kwv nws tus khaublig ntoo raws kuv qab tus ntawd tsis tsim nyog ua kuv li. 39Tus uas huas nws txojsia yuav piam txojsia, tiamsis tus uas tso nws txojsia tseg vim yog saib rau kuv, mas yuav huas tau txojsia.

Nqe zog

(Mk. 9:41)

40“Tus uas lees yuav nej kuj yog lees yuav kuv, thiab tus uas lees yuav kuv kuj yog lees yuav tus uas txib kuv tuaj. 41Tus uas lees yuav tus xibhwb cev lus vim nws cev Vajtswv lus, kuj yuav tau nqe zog ib yam li tus xibhwb cev Vajtswv lus, thiab tus uas lees yuav tus ncaj ncees vim yog tus neeg ntawd ua ncaj ncees, kuj yuav tau nqe zog ib yam li tus neeg ncaj ncees. 42Leejtwg muab ib khob dej txiag rau cov neeg yau no ib tug twg haus vim tus ntawd yog kuv li thwjtim, kuv hais tseeb rau nej tias, tus ntawd yuav tsis plam nws tej nqe zog.”