31

戰勝米甸人

1耶和華吩咐摩西說: 2「你要為以色列人向米甸人報仇,然後歸到你祖先那裏。」 3摩西吩咐百姓說:「要在你們中間叫人帶兵器去攻擊米甸,為耶和華向米甸報仇。 4以色列眾支派中,每支派要派一千人去打仗。」 5於是從以色列千萬人中,每支派徵召一千人,一共一萬二千名,帶着兵器預備打仗。 6摩西派他們去打仗,每支派一千人;又派以利亞撒祭司的兒子非尼哈同去;非尼哈手裏拿着聖所的器皿和吹號的號筒。 7他們遵照耶和華所吩咐摩西的,與米甸打仗,殺了所有的男丁。 8在所殺的人中,他們殺了米甸的王,就是以未利金蘇珥戶珥利巴五個米甸的王,又用刀殺了比珥的兒子巴蘭 9以色列人擄了米甸的婦女和孩童,搶奪他們一切的牲畜、牛羊和所有的財物, 10又用火焚燒了他們所住的一切城鎮和所有的營寨。 11以色列人把一切擄物和掠物,連人和牲畜都帶走, 12將俘虜、掠物、擄物帶到摩押平原,在約旦河邊與耶利哥相對的營地,交給摩西以利亞撒祭司,以及以色列的會眾。

軍隊返回

13摩西以利亞撒祭司,以及會眾中所有的領袖,都出營迎接他們。 14摩西向打仗回來的軍官,就是千夫長和百夫長發怒。 15摩西對他們說:「你們要讓這所有的婦女活着嗎? 16看哪,正是這些婦女,因巴蘭的話,在毗珥的事上導致以色列人背叛耶和華,以致耶和華的會眾遭遇瘟疫。 17現在,你們要殺所有的男孩,也要把所有曾與男人同房共寢的女子都殺了。 18但那些未曾與男人同房共寢的女孩,你們可以讓她們存活。 19你們和你們所擄來的人,要住在營外七天;凡殺了人的,和一切摸了屍體的,要在第三日和第七日潔淨自己。 20你們也要潔淨一切的衣服,以及用皮革、山羊毛和木頭做的任何東西。」
21以利亞撒祭司對打仗回來的士兵說:「耶和華所吩咐摩西律法中的條例是這樣: 22金、銀、銅、鐵、錫、鉛, 23凡能耐火的,你們要使它經過火,它就潔淨,然而還要用除污穢的水來潔淨它;凡不能耐火的,你們要使它經過水。 24第七日,你們要洗衣服,才為潔淨,然後可以進營。」

分戰利品

25耶和華對摩西說: 26「你和以利亞撒祭司,以及會眾的各父系家長,要計算所擄掠的人和牲畜的總數。 27要把所擄掠的分成兩半:一半給那出去打仗的精兵,一半給全會眾。 28再從那出去打仗的戰士所得的人、牛、驢、羊中,每五百取一,獻給耶和華為貢物。 29要從他們那一半中取出這些,交給以利亞撒祭司,作為耶和華的舉祭。 30又要從以色列人的那一半中,就是從人、牛、驢、羊,各樣牲畜中,每五十取一,交給照管耶和華帳幕的利未人。」 31於是摩西以利亞撒祭司遵照耶和華所吩咐摩西的做了。
32除了士兵所奪的財物以外,所擄來的有羊六十七萬五千隻, 33牛七萬二千頭, 34驢六萬一千匹; 35至於人,就是未曾與男人同房共寢的女子,總共三萬二千名。 36出去打仗之人的那份,就是他們所得的一半,共計羊三十三萬七千五百隻, 37其中歸耶和華為貢物的羊,六百七十五隻; 38牛三萬六千頭,其中歸耶和華為貢物的七十二頭; 39驢三萬零五百匹,其中歸耶和華為貢物的六十一匹; 40人一萬六千名,其中歸耶和華的三十二名。 41摩西把貢物,就是歸給耶和華的舉祭,交給以利亞撒祭司,是照耶和華所吩咐摩西的。
42以色列人所得的另一半,是摩西從打仗的人取來分給他們的。 43會眾的這一半有羊三十三萬七千五百隻, 44牛三萬六千頭, 45驢三萬零五百匹, 46人一萬六千名。 47無論是人或牲畜,摩西都每五十取一,交給照管耶和華帳幕的利未人,是照耶和華所吩咐摩西的。
48帶領眾軍隊的軍官,就是千夫長、百夫長,進到摩西那裏, 49對他說:「你的僕人已經計算屬下戰士的總數,一個也沒有少。 50如今我們把各人所得的金器,就是腳鏈子、手鐲、打印的戒指、耳環、項鏈,都送給耶和華為供物,好在耶和華面前為我們贖罪。」 51摩西以利亞撒祭司就收了他們的金子,就是各樣的首飾。 52千夫長、百夫長所獻給耶和華為舉祭的金子共有一萬六千七百五十舍客勒。 53打仗的人都把自己所掠奪的各自留下。 54摩西以利亞撒祭司收了千夫長、百夫長的金子,就帶進會幕,好使以色列人在耶和華面前蒙記念。

31

Ua Rog rau Cov Midias

1Tus TSWV hais rau Mauxes hais tias, 2“Koj cia li rau txim rau cov neeg Midias pauj tej uas lawv tau ua rau haivneeg Yixalayees tas los lawm. Ces tom qab uas koj ua tej ntawd tiav lawm koj yuav tuag mus.”
3Yog li ntawd, Mauxes txawm hais rau cov pejxeem hais tias, “Cia li npaj cuabyeej kom txhij mus ntaus rog, nej muaj cuabkav tua yeej cov Midias thiab rau txim rau lawv pauj tej uas lawv tau ua rau tus TSWV. 4Tso ib xeem Yixalayees twg ib txhiab leej mus ntaus rog.”
5Yog li ntawd, ib xeem twg thiaj xaiv tau ib txhiab leej, suav tagnrho kaum ob xeem ntawd xaiv tau kaum ob txhiab tus txivneej mus ntaus rog. 6Mauxes tso lawv mus ntaus rog, tus povthawj Ele-axas tus tub Finehas ua tus coj, nws yog tus uas coj tej khoom dawbhuv thiab cov raj xyu uas tshuab txhib tua rog. 7Lawv tua cov Midias raws li tus TSWV samhwm rau Mauxes, lawv muab cov txivneej tua tuag tas huv tibsi, 8thiab tseem tua cov Midias tsib tug vajntxwv uas yog: Evis, Lekees, Xules, Hules thiab Lenpas tuag huv tibsi. Thiab lawv tseem tua Npe-aus tus tub Npala-as tuag lawm thiab.
9Cov Yixalayees thiaj ntes tau tagnrho cov Midias cov pojniam thiab menyuam, tej nyuj, tej yaj thiab huab tagnrho lawv tej nyiaj txiag qoobloo los 10thiab muab lawv tej nroog tej yeej hlawv kub hnyiab tas. 11Lawv sau tagnrho tej khoom uas lawv huab tau, cov neeg uas lawv ntes tau thiab tsiaj txhu huv tibsi, 12coj los cob rau Mauxes, Ele-axas thiab cov Yixalayees hauv lub yeej ntawm tiaj Mau-am uas nyob ntawm ntug Dej Yauladees uas ncaj lub nroog Yelikaus.

Cov Tubrog Rov Qab Los

13Mauxes, Ele-axas thiab cov thawjcoj ntawm cov pejxeem thiaj tawm mus rau nraum ntug yeej, mus tos cov tubrog rov qab los. 14Mauxes chim heev rau cov thawj tubrog uas kav pawg txhiab thiab kav pawg pua uas rov tom tshavrog los. 15Mauxes nug lawv hais tias, “Vim li cas nej tseem yuav tseg cov pojniam no ua dabtsi? 16Nco ntsoov hais tias, lawv twb yog cov niag pojniam uas coj raws li Npala-as tej lus qhia thaum nyob tom Pe-aus. Thiab lawv twb coj cov neeg mus ua tsis ncaj thiab muab tus TSWV tso tseg, vim li ntawd, tus TSWV haivneeg thiaj raug tej kab mob phem. 17Tamsim no cia li muab txhua tus menyuam tub tua povtseg kom tas thiab muab cov pojniam uas nej nrog pw lawm tua povtseg huv tibsi, 18tiamsis tseg cov hluas nkauj thiab cov nkaujxwb uas tsis tau deev dua hluas nraug rau nej xwb. 19Nimno nej txhua tus uas tau tua ib tus twg tuag lossis tau cev tes tuav tej neeg tuag lawm, yuav tsum nyob sab nraum ntug yeej xya hnub. Hnub peb thiab hnub xya ua kevcai ntxuav nej thiab cov pojniam uas nej ntes tau los ntawd tso. 20Thiab nej yuav tsum ua kevcai ntxuav rau tej khaubncaws txhua daim thiab txhua yam uas yog muab tawv tsiaj, plaub tshis lossis ntoo ua huv tibsi.”
21Ele-axas uas yog tus povthawj hais rau cov uas rov tom tshavrog los hais tias, “Ntawm no yog tej kevcai uas tus TSWV tau muab cob rau Mauxes. 22Kub, nyiaj, tooj, hlau, txhuas, tooj dawb 23thiab txhua yam uas thev taus hluavtaws, nej yuav tsum coj mus hlawv hauv qhovcub thiab muab dej ntxuav thiaj huv. Thiab yam twg uas thev tsis taus hluavtaws, nej yuav tsum muab dej ntxuav thiaj huv. 24Hnub xya nej cia li muab nej tej ris tsho ntxhua; nej thiaj huv thiab los tau rau hauv lub yeej.”

Faib Tej Khoom uas Huab Tau Los

25Tus TSWV hais rau Mauxes hais tias, 26“Koj thiab Ele-axas mus nrog cov thawjcoj ntawm cov pejxeem suav txhua yam uas nej mus huab tau los suav tej neeg uas nej ntes tau los thiab tej tsiaj txhu huv tibsi. 27Thiab muab tej khoom uas huab tau los no faib ua ob pawg, muab ib pawg rau cov tubrog, muab ib pawg rau cov pejxeem. 28Pawg uas yog cov tubrog tug, yuav tsum muab ib leeg ntawm tsib puas leej uas raug ntes los coj mus ua se them rau tus TSWV, thiab tej nyuj, tej neesluav, tej yaj thiab tej tshis los ua ib yam nkaus li ntawd. 29Muab tej ntawd rau tus povthawj Ele-axas ib yam li muab ua khoom pub tshwjxeeb rau tus TSWV. 30Pawg uas yog cov pejxeem tug, muab ib leeg ntawm tsib caug leej uas raug ntes los thiab tej nyuj, tej neesluav, tej yaj thiab tej tshis los ua ib yam nkaus li ntawd. Muab rau cov Levis uas yog cov tu tus TSWV lub Tsevntaub sib ntsib.” 31Mauxes thiab Ele-axas nkawd ua raws li tus TSWV tau samhwm rau nkawd lawm.
32Tagnrho tej uas cov tubrog mus huab tau los thiab cov uas tseg cia rau lawv, muaj rau pua xya caum tsib txhiab tus yaj thiab tshis, 33xya caum ob txhiab tus nyuj, 34rau caum ib txhiab tus neesluav, 35thiab peb caug ob txhiab tus ntxhais nkaujxwb uas tsis tau deev dua hluas nraug li. 36Thiab ib nrab uas muab faib rau cov tubrog, suav tau peb puas peb caug xya txhiab tsib puas tus yaj thiab tshis, 37cov uas muab rho mus rau tus TSWV yog rau pua xya caum tsib tug; 38peb caug rau txhiab tus nyuj, cov uas muab rho mus rau tus TSWV yog xya caum ob tug; 39peb caug txhiab tsib puas tus neesluav, cov uas muab rho mus rau tus TSWV yog rau caum ib tug; 40kaum rau txhiab tus ntxhais nkaujxwb, cov uas muab rho mus rau tus TSWV muaj peb caug ob leeg. 41Yog li ntawd, Mauxes thiaj coj cov se no mus rau Ele-axas muab pub tshwjxeeb rau tus TSWV, raws li tus TSWV tau hais rau Mauxes lawm.
42Tej khoom uas cov tubrog mus huab tau los Mauxes muab ib nrab faib rau cov pejxeem, 43cov uas faib rau cov pejxeem muaj peb puas peb caug xya txhiab tsib puas tus yaj thiab tshis, 44peb caug rau txhiab tus nyuj, 45peb caug txhiab tsib puas tus neesluav 46thiab kaum rau txhiab tus ntxhais nkaujxwb. 47Pawg no Mauxes rho ib leeg ntawm tsib caug leej uas raug ntes los thiab tej tsiaj txhu los rho ib yam nkaus li ntawd, coj mus rau cov Levis uas tu tus TSWV lub Tsevntaub sib ntsib, raws li tus TSWV tau hais rau Mauxes lawm.
48Ces cov thawj tubrog thiaj mus cuag Mauxes 49thiab tshabxo rau nws hais tias, “Peb cov uas yog koj tubtxib, suav cov tubrog uas nyob hauv peb kev tswjhwm, tsis muaj ib tug ploj li. 50Yog li ntawd, peb thiaj nqa tej saw kub, tej kauj toog, tej saw tes, tej nplhaib thiab tej xauv uas peb huab tau los huv tibsi tuaj. Peb coj tej ntawd tuaj fij rau tus TSWV theej peb lub txhoj.” 51Mauxes thiab Ele-axas thiaj txais tej kub thiab tej saw ntawd. 52Tagnrho tej khoom uas cov thawj tubrog coj tuaj ntawd hnyav tshaj plaub puas choj. 53Cov tubrog, cia lawv yuav tej uas lawv huab tau los. 54Yog li ntawd, Mauxes thiab Ele-axas coj tej kub ntawd mus tso rau hauv lub Tsevntaub sib ntsib, tus TSWV thiaj tsomkwm cov Yixalayees.